Palja sulatatud ränidioksiidi kapillaari kasutamine CE-s võib mõnikord olla ebamugav soovimatute mõjude tõttu, sealhulgas proovi adsorptsioon või EOF ebastabiilsus.Seda saab sageli vältida kapillaari sisepinna katmisega.Selles töös tutvustame ja iseloomustame kahte uudset polüelektrolüütkatet (PEC) polü(2-(metakrüloüüloksü)etüültrimetüülammooniumjodiid) (PMOTAI) ja polü(3-metüül-1-(4-vinüülbensüül)imidasoolkloriid) (PIL- 1) CE jaoks.Kaetud kapillaare uuriti erineva pH, ioontugevuse ja koostisega vesipuhvrite seeria abil.Meie tulemused näitavad, et uuritud polüelektrolüüdid on kasutatavad poolpüsivate (füüsiliselt adsorbeeritud) katetena, millel on vähemalt viie käigu stabiilsus, enne kui on vaja katte lühikest regenereerimist.Mõlemad PEC-d näitasid pH 11,0 juures märkimisväärselt vähenenud stabiilsust.EOF oli Goodi puhvrite kasutamisel kõrgem kui sama pH ja ioontugevusega naatriumfosfaatpuhvriga.Kvartskristalli mikrotasakaalu abil uuritud PEC-kihtide paksus oli PMOTAI ja PIL-1 puhul vastavalt 0,83 ja 0,52 nm.PEC-kihtide hüdrofoobsus määrati homoloogsete alküülbensoaatide seeria analüüsiga ja väljendati jaotuskonstantidena.Meie tulemus näitab, et mõlemal PEC-l oli võrreldav hüdrofoobsus, mis võimaldas eraldada ühendeid, mille log Po/w > 2. Katioonsete ravimite eraldamise võimet näidati β-blokaatoritega, ühenditega, mida sageli dopingus väärkasutatakse.Mõlemad katted suutsid eraldada ka ioonse vedela 1,5-diasabitsüklo[4.3.0]non-5-eenatsetaadi hüdrolüüsiprodukte väga happelistes tingimustes, kus paljad sulatatud ränidioksiidi kapillaarid ei suutnud eraldamist saavutada.